Kas lennuk võib tõepoolest turbulentsi tõttu alla kukkuda?

See on üks küsimus, mida reisijad enne lendu ja lennu ajal kõige sagedamini endalt küsivad. Mõne jaoks on turbulents lihtsalt veidi ebamugav, teise jaoks võib see rikkuda kogu lennu või panna järgmist reisi pikalt edasi lükkama.

Turbulents tekitab küsimusi, sest inimesel puudub raputava lennuki üle kontroll ning teadmatus paneb kujutlusvõime tööle. Tegelikult on turbulents lennunduse loomulik osa. Miks see tekib? Kas piloot saab selle vältimiseks midagi ette võtta? Kas turbulents on ohtlik lennukile või reisijatele? Ja mida teha siis, kui raputamine tekitab sinus ärevust?

Vaatame need küsimused ükshaaval läbi ja pakume ka praktilised nipid, kuidas turbulentsihirmuga toime tulla.

Mis on turbulents?

Turbulents on õhu ebaühtlane liikumine atmosfääris, mille tõttu hakkab lennuk raputama.

Õhk meie ümber ei ole tegelikult kunagi täiesti paigal. Kui lennuk satub piirkonda, kus õhk liigub ebaühtlaselt, tunneme seda salongis raputamisena.
Turbulents võib tekkida erinevatel põhjustel. Näiteks võivad seda põhjustada erineva temperatuuriga õhumassid, tugevad tuuled, mäestike poolt mõjutatud õhuvoolud, äikesepilved või kõrgel atmosfääris liikuvad tugevad õhuvoolud.

Turbulentsi võib võrrelda laevasõiduga. Kui meri on vaikne, liigub laev ühtlaselt. Kui tekivad lained, hakkab laev kõikuma. Lennukiga toimub midagi sarnast, ainult vee asemel liigub lennuk läbi õhu.

Miks turbulents tekib?

Turbulentsi tekkepõhjuseid on mitu. Õhu liikumist mõjutavad erinevad looduslikud nähtused ning sõltuvalt olukorrast võib turbulents tekkida nii maapinna lähedal, kui ka kõrgel atmosfääris.

Termiline turbulents.

Termiline turbulents tekib päikesest soojenenud maapinnalt tõusvate soojade õhuvoolude ehk tõusuvoolude tõttu. See on üks tavalisemaid turbulentsi põhjuseid.

Päike soojendab maapinda ebaühtlaselt. Mõnes piirkonnas soojeneb õhk rohkem, muutub kergemaks ja tõuseb kõrgemale. Samal ajal liigub jahedam õhk allapoole. Need erineva temperatuuriga õhumasside liikumised võivadki põhjustada turbulentsi.
Näiteks soojadel päevadel võib lend olla veidi raputavam, sest lennuk liigub läbi erineva temperatuuriga õhuvoolude.

Mehaaniline turbulents.

Mehaaniline turbulents tekib siis, kui õhu liikumist mõjutavad füüsilised takistused.

Kui tuul liigub üle mäestike, küngaste või muude maapinna ebatasasuste, muutub selle suund ja kiirus ning õhus võivad tekkida pöörised. Maapinna lähedal võivad õhu liikumist mõjutada ka näiteks hooned ja muud takistused.
Erinevalt termilisest turbulentsist ei sõltu mehaaniline turbulents otseselt päikesest soojenenud maapinnast. Seda võib esineda igal ajal, kui tuul on tugev ja õhu liikumine muutub ebastabiilseks.

Frontaalne turbulents.

Frontaalne turbulents on tihti seotud rünksajupilvede ja äikesetormidega, kus turbulents võib muutuda tugevast ekstreemseks. Kuid äikesepilved on üks piirkondi, mida piloodid võimalusel väldivad.

See turbulentsi liik ei piirdu ainult maapinna lähedusega, vaid võib ulatuda mööda frondijoont tuhandete jalgade kõrgusele atmosfääri.

Reisilennukid tavaliselt ei lenda otse läbi suurte äikesepilvede, vaid piloodid muudavad vajadusel suunda. Piloodid analüüsivad enne lendu põhjalikult ilmakaartide ja prognooside põhjal ilmaolusid, et tuvastada aktiivsed frondid. Kui seda piirkonda pole võimalik vältida või ümber lennata, vähendatakse lennuki kiirust spetsiaalsele turbulentsikiirusele ning vajadusel muudetakse lennukõrgust stabiilsema õhukihi leidmiseks.

Jugavoolud ehk jet stream’id.

Jugavoolud ehk jet stream’id mõjutavad lennundust eelkõige lennuaja, kütusekulu ja turbulentsi kaudu. Need on troposfääri ülaosas paiknevad väga tugevad ja kitsad tuulevööndid, mis liiguvad peamiselt läänest itta. Nende kiirus on tavaliselt umbes 100–300 km/h, kuid tugevamate jugavoolude puhul võib see olla veelgi suurem.

Piloodid ja lennufirmad arvestavad nendega, sest õigesti valitud suund võib aidata vähendada lennuaega ja kütusekulu. Samas võivad jugavoolude äärealadel tekkida piirkonnad, kus õhk liigub ebaühtlaselt ning see võib põhjustada turbulentsi.

Selge õhu turbulents (CAT).

Üks huvitavamaid ja vähem tuntud nähtusi on selge õhu turbulents ehk clear air turbulence. See tekib peamiselt siis, kui erineva kiiruse või suunaga õhuvoolude vahel esineb tuulenihe ehk wind shear.

Selle puhul ei ole taevas suuri pilvi ega tormi, kuid õhus võivad siiski olla ebastabiilsed õhuvoolud. Seda tüüpi turbulentsi ei ole alati võimalik ette näha, sest seda ei näe palja silmaga ning tavapärane lennuki ilmaradar seda ei tuvasta. Võib juhtuda, et täiesti rahuliku ja selge taevaga lend muutub ootamatult mõneks ajaks raputavaks.

Just sel põhjusel soovitatakse hoida turvavöö kinnitatuna ka siis, kui väljas on ilus ilm ja lennuk lendab rahulikult.

Mida tähendab turbulents lennukile?

Lennukid on projekteeritud arvestades väga erinevaid ilmastikuolusid ja koormusi. Tavapärane turbulents on lennuki jaoks normaalne lennukeskkonna osa.

Reisilennukid taluvad oluliselt suuremaid koormusi kui need, millega nad tavapärase lennu jooksul kokku puutuvad. Suurem mass tekitab suurema inertsi, mistõttu ei muuda lühiajalised õhu liikumised lennuki liikumist järsult.

Kas lennuk võib turbulentsi tõttu alla kukkuda?

Lennuk ei kuku tavapärase turbulentsi tõttu alla. Kuigi raputamine võib tunduda väga tugev, on lennuk juhitav ning selle konstruktsioon on loodud erinevate õhutingimustega arvestades.

Hirmu võib tekitada ka see, kui näed turbulentsi ajal lennuki tiibu liikumas. Tegelikult on see normaalne. Tiivad ei ole mõeldud olema täiesti jäigad, sest painduv konstruktsioon aitab koormusi paremini hajutada.
Tiivad tekitavad jätkuvalt tõstejõudu ning lennuk liigub edasi ka siis, kui õhk selle ümber liigub ebaühtlaselt.

Vaadeldes lennukit õhkutõusmisel või maandumisel, on näha, kuidas tiivad liiguvad. See ei ole märk probleemist, vaid osa lennuki tavapärasest toimimisest.

Mida teeb piloot turbulentsi ajal?

Piloot vähendab turbulentsi ajal lennuki kiirust spetsiaalsele turbulentsikiirusele ja hoiab lennuki võimalikult stabiilsena. Piloodid on sellisteks olukordadeks põhjalikult koolitatud.

Piloodid jälgivad kogu lennu vältel ilmaolusid ja saavad infot erinevatest allikatest, näiteks lennuki süsteemidest, ilmaradarist ning lennujuhtimise keskustest.
Lennuki radar aitab eelkõige märgata sademete ja äikesepilvede piirkondi, kuid kõiki turbulentsi liike ei ole võimalik selle abil näha.

Kui ees on teadaolev turbulentsipiirkond, võivad piloodid muuta lennukõrgust või suunda, vähendada kiirust ning annavad salongipersonalile teada, et ees võib olla ebatasasem õhk. Samuti lülitab piloot sisse turvavööde tuled ja teeb reisijatele vastavasisulise teavituse, et kõik püsiksid oma kohtadel.
Kõrguse muutmine ei ole alati võimalik ega pruugi alati aidata, sest turbulents võib esineda mitmel kõrgusel. Piloodi eesmärk ei ole leida iga hinna eest täiesti raputusteta õhku või piirkonda, vaid tagada võimalikult ohutu ja mugav lend.

Miks turbulents tundub reisijale vahel hullem, kui see tegelikult on?

Lennukis istudes puudub meil tavapärane tunnetus sellest, kuidas ja kui kiiresti me liigume.
Kui auto sõidab ebatasasel teel, näeme teed enda ees ning tajume, kuidas ja kui kiiresti auto liigub. Lennukis näeme ainult salongi ning ootamatu raputamine võib tunduda palju hirmutavam.

Lisaks mõjutab inimest kontrollitunde puudumine. Sa ei juhi ise lennukit ning pead usaldama pilooti, lennukit ja selle süsteeme. Pilootide jaoks ei ole turbulents ootamatu katastroofiolukord, vaid osa tavalisest lennutööst.

Kas turbulents võib olla reisijale ohtlik?

Tavapärane turbulents ei ole lennukile ohtlik, kuid reisijale võib suurim risk tekkida siis, kui turvavöö ei ole kinnitatud.
Enamik turbulentsiga seotud vigastusi juhtub salongis siis, kui inimene on oma kohalt püsti tõusnud või liigub ringi.
Seetõttu soovitavad piloodid ja salongipersonal hoida turvavöö kinnitatuna ka siis, kui turvavöö märk ei põle. See ei tähenda, et lennuk oleks ohus, vaid on lihtne ettevaatusabinõu ootamatute raputamiste jaoks.

Mida teha, kui turbulents tekitab hirmu?

Turbulentsikartus on täiesti loomulik reaktsioon, sest sinu keha tunneb liikumist, kuid salongis istudes puuduvad tavapärased orientiirid, mis aitaksid olukorda hinnata. Kui turbulents tekitab sinus ebamugavust, siis tea, et sa ei ole kindlasti ainus. Paljud inimesed naudivad reisimist, kuid tunnevad lennu ajal pinget just siis, kui lennuk hakkab raputama.
Sageli aitab teadmine, kuidas sellises olukorras toimida.

Soovitused.

Hoia turvavöö alati kinnitatud.

Kõige lihtsam ja tõhusam kaitse on hoida turvavöö madalalt ja tihedalt ümber puusade kogu lennu ajal, kui istud. Ootamatuid õhu liikumisi võib tekkida ka siis, kui lend tundub täiesti rahulik.

Ohutus salongis.

Ära jäta raskeid esemeid või kuumi jooke lahtiselt enda ette lauale, eriti kui lennul on juba esinenud turbulentsi või lend on konarlik.

Jälgi meeskonda ja vajadusel küsi nõu.

Kui turvavööde tuli süttib, naase kohe oma kohale ja järgi pardapersonali korraldusi. Salongipersonal kogeb turbulentsi väga sageli ning oskab olukorda hinnata. Kui turbulents tekitab suurt hirmu, ei pea seda enda teada jätma, sest meeskond oskab sind selle mure puhul toetada.

Lennuk ja helid.

Lennuk teeb kogu lennu jooksul erinevaid helisid. Mootorite heli muutub ja tiivad liiguvad. Need on normaalsed lennu ajal esinevad helid ega tähenda, et midagi oleks valesti.

Praktilised soovitused.

4-7-8 hingamisharjutus.

Ärevuse korral muutub hingamine sageli kiiremaks. Hinga nina kaudu sisse 4 sekundit, hoia hinge kinni 7 sekundit ja puhu suu kaudu välja 8 sekundit. Rahulik ja kontrollitud hingamine võib aidata kehal stressireaktsiooni vähendada.

Tõsta jalad maast lahti.

Kui turbulents algab, võid proovida tõsta oma jalatallad paar sentimeetrit põrandast kõrgemale. Mõne inimese jaoks aitab see muuta keha tunnetust ja vähendada pinget, mis tekib lennuki raputamise ajal. Proovi see nipp järele, kas aitab ja anna meile teada.

Kirjutamine mitte-dominantse käega.

Võta paber ja pastakas ning hakka oma nime või tähestikku kirjutama käega, mida sa tavaliselt ei kasuta (nt vasaku käega, kui oled paremakäeline). See suunab tähelepanu tegevusele, mis nõuab keskendumist ning aitab mõtted turbulentsist eemale viia.
Proovi ka muid tegevusi, mis aitavad tähelepanu mujale suunata ja mis on sinu puhul varem hästi toiminud.

Väldi aknast välja vaatamist.

Kui lennuk raputab, võib pilvede või tiiva liikumise jälgimine mõnel inimesel ebamugavust ja hirmu suurendada. Keskendu pigem millelegi enda ees või tegevusele, mis aitab tähelepanu mujale suunata.

Ettevalmistus ja mugavus salongis.

Kõrvaklapid.

Lennuki mootorite müra ja äkilised helimuutused võivad mõnel inimesel ärevust suurendada. Pane pähe klapid (võimalusel mürasummutavad) ja kuula muusikat, audioraamatut, vaata mõnda filmi või kuula muud heli (näiteks valget müra), mis aitavad sul rahuneda ning mõtted mujale viia.

Istekoht.

Vali istekoht võimalusel tiibade lähedusse ehk lennuki keskosasse. Seal on raputamine tavaliselt vähem tuntav. Lennuki tagaosas on turbulentsi mõju rohkem tunda.

Kohv ja alkohol.

Kofeiin võib mõnel inimesel suurendada ärevustunnet ning alkohol võib mõjutada enesetunnet, und ja organismi vedelikutasakaalu. Kui turbulents tekitab pinget, eelista vett või teed.

Turbulents ei pea takistama maailma avastamist.

Turbulents võib olla ebamugav ja vahel ka hirmutav, kuid enamasti ei ole see märk sellest, et lennukis või lennul oleks midagi valesti. Lennukid on selleks projekteeritud, piloodid on põhjalikult koolitatud ning lennumeeskond teab täpselt, kuidas sellistes olukordades tegutseda.

Kui oled varasemalt turbulentsihirmu tõttu mõne reisi edasi lükanud või sellest hoopis loobunud, siis loodame, et see ülevaade annab sulle rohkem kindlustunnet. Üks ebamugav hetk lennu ajal ei peaks olema põhjus loobuda maailma avastamisest ja põnevatest kogemustest.

Kui valmistud pikemaks lennuks, tasub lugeda ka meie varasemat lugu – Kõrvad lukus lennul? 8 reisinippi, kus jagame praktilisi soovitusi, kuidas vähendada ebamugavustunnet rõhumuutuste ajal.

Oled oodatud reisile Estonian Travellersiga!
Korraldame hoolikalt valitud reise eestlastele ja eesti keeles üle kogu maailma.
Väikesed grupid ja eestikeelne reisijuht.
Meiega reisides saad rohkem kui lihtsalt reisi – saad puhkuse ja mõnusa reisielamuse.
Tutvu meie reisidega ja leia endale järgmine sihtkoht.

Turvalisi lende!

Kas oled kunagi lennates tundnud, kuidas kõrvad lähevad lukku? Mõne jaoks on see lihtsalt ebamugav, teise jaoks lausa valus. See on üsna tavaline nähtus, mida põhjustab rõhumuutus lennuki salongis – eriti tõusmise ja maandumise ajal.

Lennureisi ajal kogevad reisijad õhurõhu muutust. Enne õhku tõusmist on salongi rõhk võrdne maapinnal oleva õhurõhuga. Pärast õhkutõusmist ja tõusu vajalikule lennukõrgusele langeb salongi rõhk tasemeni, kus see on võrdne merepinnast 2 400m kõrgusel oleva õhurõhuga. Seda isegi siis, kui lennuki lennukõrgus on palju suurem. Kui lennuk laskub, siis salongi rõhk tõuseb kuni lennuki maandumiseni.

Hea uudis on see, et selle vastu on mitmeid lihtsaid võtteid, mis aitavad kõrvavalu ja lukustumisega toime tulla.

Miks lähevad kõrvad lennates lukku?

Kõrvad lukus lennul. Kõik algab meie sisekõrvas asuvast kuulmetõrist, mis ühendab kõrva ninaneeluga ja aitab tasakaalustada rõhku. Kui lennuk tõuseb või maandub, muutub õhurõhk kiiresti. Kui kuulmetõri ei suuda rõhku piisavalt kiiresti tasakaalustada, tunneme lukustunud kõrvu või survet.  See on tavaline nohu, allergia või lihtsalt tundlike kõrvade puhul.

Kuidas lennates kõrvade lukustumist vältida – kasulikud nipid!

1. Närimiskumm või komm – Närimine ja neelamine aktiveerivad lihased, mis aitavad rõhku tasakaalustada.
2. Haigutamine ja neelamine – Need loomulikud liigutused aitavad kuulmetõril avaneda.
3. Valsalva võte – Kuulmetõri võib aidata avada see, kui hingata sügavalt sisse, näpistada seejärel nina kinni ja üritada sealjuures õrnalt justkui välja hingata. Hoia sealjuures ka suud kinni. See aitab rõhku tasandada, kuid tee seda ettevaatlikult.
4. Ära maga maandumise ajal – Ärkvel olles neelame rohkem, mis aitab kõrvu lukust lahti hoida.
5. Spetsiaalsed kõrvatropid – Apteekides on müügil spetsiaalsed rõhutasandusega kõrvatropid, mis vähendavad järsku rõhumuutust.
6. Ninasprei enne lendu – Kui tunned, et hingamisteed on kinni, kasuta enne lendu ninaspreid.  Konsulteeri apteekriga.
7. Väikelaste puhul – Beebidele sobib lutt või pudel, suurematele lastele mahlakarp või komm – kõik, mis soodustab neelamist.
8. Stjuuardesside nipp – topsid ja salvrätid – Kaks plasttoppi, millesse pannakse niisked soojad salvrätid, hoitakse kõrva vastas. See aitab vähendada rõhušokki ja leevendab ebamugavust. Küsides võib ka lennupersonal neid pakkuda.

Mida teha, kui kõrvad jäävad pärast lendu lukku?

Kõrvad ikka lukus lennust? Tavaliselt normaliseerub rõhk kõrvas paari tunni jooksul. Kui lukustunne või valu püsib mitu päeva, võib tegemist olla keskkõrvapõletikuga või mõne muu põletikulise seisundiga – sel juhul tuleks pöörduda arsti poole.

Kas kõrvatropid aitavad?

Jah – spetsiaalsed lennureisi jaoks mõeldud rõhutasakaalustavad tropid aitavad rõhu muutumist aeglustada ja leevendada survet. Küsi apteekrilt.
Kõrvade lukustumine lennates on küll tavaline, aga enamasti kergesti leevendatav. Kui tead erinevaid nippe ja valmistud ette, saad lennata palju mugavamalt.

Kui tead kedagi, kellel on kõrvadega lennates alati mure, siis jaga seda infot temaga. Või proovi neid nippe järgmisel reisil juba ise ja anna meile teada, et kas toimisid.

Estonian Travellers– hoolikalt korraldatud reisid eestlastele ja eesti keeles üle kogu maailma. Meiega reisides saad rohkem, kui lihtsalt reisi – saad puhkuse ja mõnusa reisielamuse.
Tule meiega reisile: https://travellers.ee/

Mis meenub esimesena, kui mõtled Mehhiko kultuurist? Mariachid, tequila, tacod ja kaunid rannad ning kaktus? See mõte on õige, kuid Mehhiko on palju rohkem, kui eespool kirjeldatu.

Jagame 10 põnevat fakti Mehhiko kohta, millest Sa kindlasti teadlik polnud.

1. Mehhiko on koduks maailma suurimale püramiidile.

Cholula püramiid Puebla osariigis on juhtumisi maailma suurim püramiid. 66-meetrise kõrguse, 400-meetrise laiuse ja 4,5 miljoni kuupmeetri kogumahuga püramiid on Egiptuse Giza püramiidist oluliselt suurem, kuigi see on vähem populaarne. Vaatamata muljet avaldavale suurusele võib selle sõna otseses mõttes kahe silma vahele jätta. Põhjus: Cholula püramiid on peidetud mäe alla. Pilkupüüdev konstruktsioon on tegelikult hoopiski hispaanlastest vallutajate poolt püramiidi otsa ehitatud kirik.

2. Mehhikos räägitakse 69 keelt.

Mehhiko on ühe rikkaima keelelise mitmekesisusega riik maailmas. Lisaks hispaania keelele on Mehhikos kasutusel 68 põlisrahvaste keelt, mille hulka kuuluvad muuhulgas náhuatl, mixteco ja otomí. Üheski teises Ameerika mandri riigis, pole põlisrahvaste keelte mitmekesisust nii palju, kui Mehhikos. Nii nagu hispaania keelt, tunnustatakse Mehhikos ka põlisrahvaste keeli riigikeeltena.

3. Mexico City on maailmas suuruselt teine ​​linn, kus on kõige rohkem muuseume.

Märkimisväärse muuseumide arvuga linnas, saab külastada üle 170 muuseumi, mis teeb linnast muuseumide poolest suuruselt teise linna maailmas. Seda edestab vaid London, 200 muuseumiga.

4. Mehhiko on riik, kus on maailmas kõige rohkem taksosid.

Mehhiko tänavatel sõidab 60 000 registreeritud taksot ja enamik neist asub pealinnas. Pealegi on taksohinnad Mehhikos odavamad, kui peaaegu üheski teises maailma riigis.

5. Mehhiko on suur Coca-Cola tarbija.

163 liitrit inimese kohta aastas – sellist tarbimismäära pole näha üheski teises riigis maailmas. Pole üllatav, et sellist kuritarvitamist Coca-Cola tarbimisel võib näha ka inimeste tervises diabeedi tõttu ja ülekaalulisus on Mehhikos keskmisest kõrgem. Muudeks teguriteks on vähene liikumine ja liigne rämpstoidu tarbimine. Karistusmaksud kõrge rasva- või suhkrusisaldusega toiduainetele kehtestati 2013. aastal vastumeetmena üldistele terviseprobleemidele.

6. Mehhiko on Ladina-Ameerika enim külastatud turismisihtkoht.

Vastavalt Maailma Turismiorganisatsiooni aruannete kohaselt on Mehhiko üks Ladina-Ameerika riikidest, kus on kõige rohkem rahvusvahelisi külastajaid ja asub maailmas 10. kohal. See ei ole üllatav, arvestades Mehhiko kultuuri ja looduse mitmekesisust. 32 vaatamisväärsust on riigis tunnistanud UNESCO maailma kultuuripärandiks. Selles kategoorias juhib Mehhiko Ameerika mandri edetabelit, ning on ka maailmas 6. kohal.

7. Meteoriit, mis hävitas dinosaurused, tabas Mehhikot.

65 miljonit aastat tagasi dinosauruseid hävitanud meteoriit tabas Mehhiko Yucatáni poolsaart. Sellest moodustus 180 ruutmeetrine kraater, mille sügavus on üle 600 meetri. Riikliku naftafirma PEMEX töötajad avastasid kraatri 1981. aastal naftakaevu puurides.

8. Värviteleri leiutas mehhiklane.

Guillermo Gonzalez Camarena on värvitelevisiooni leiutaja ja sündis Mehhiko linnas Guadalajaras, Jalisco osariigis. 1940. aastal taotles toona 23-aastane mees patenti esimesele värvilise kujutise edastussüsteemile, mida hiljem kasutati kosmoselaevas Voyager 1.

9. Mehhiko köök on ametlikult maailma kultuuripärand.

Tacos, enchiladas ja loomulikult vürtsikas – traditsiooniline Mehhiko köök on ainulaadne oma mitmekesisuses ja seda hinnatakse kogu maailmas.
2010. aastal lisas UNESCO Mehhiko köögi maailmakultuuripärandi nimekirja. Mehhiko köögi juured pärinevad koloniaalajast, kus Hispaania köök kohtus kohaliku toorainega, luues seeläbi ainulaadse maitse. Koostisosade hulka kuuluvad mais, avokaado, oad, kakao ja palju muud. Mehhikos on 64 erinevat maisi sorti. Sellist mitmekesisust ei saa esile tuua ükski teine ​​riik maailmas.

10. Mexico City ehitati järvele – linn vajub aastas umbes 12 cm.

Tegelikult nimetatakse järvi, mille peale Mexico City on ehitatud, cenotedeks, mis on sügavad veega täidetud karstiaugud. Asteegid valisid selle püha koha nende pealinnaks – Suure Tenochtitlani ehitamiseks. Hiljem otsustasid hispaanlased ehitada oma linna asteekide ehitiste peale, millest sündis uus linn, Uus-Hispaania, millest sai hiljem Mexico City.
Texcoco järv on tänapäeval aga peaaegu kuiv; mõned linnahooned meenutavad Pisa torni, sest pealinna maa alune on mudane ja vajub pidevalt allapoole. Maapind vajub umbes 12 cm aastas, rohkem, kui Itaalia linn Veneetsia, mis vajub umbes 2 mm aastas

Ootame Sind Mehhiko reisile! Reisi saad broneerida siin: www.travellers.ee/reis/mehhiko-ameerika/